Järjest rohkem tähelepanu pööratakse antropogeense mõju vähendamisele ning säästliku keskkonnasse suhtumisele. Inimese poolt kasutatavad tooted peavad avaldama võimalikult väikest koormust ökoloogiale kõige elutsükli etappidel: tootmisel, transportimisel, kasutamisel ning utiliseerimisel.

Antud vaatenurga poolt lina omab olulist eelist teiste enamlevinud kangaste liikide ees. Puuvillased ja sünteetilised kangad, nii nagu laialt kasutatav polüester, viimastel aastakümnetel on saavutanud suure populaarsuse tänu odavale hinnale ja headele tarbimisomadustele. Teiselt poolt, ökoloogilisuse vaatenurgalt puuvillaste ja sünteetiliste kangaste kasutamine ei ole kõige optimaalsem valik.

Puuvill kasvab paremini kuumas kliimas, sellepärast teda kasvatakse lõunamaadel, nii nagu India, Hiina ja USA lõunaosa, Aafrika, Austraalia ning Kesk-Aasia. Kuid puuvill on suhteliselt hüdrofiilne taim, mis nõuab irrigatsioonit. Intensiivne puuvillakasvatus põuastes regioonides põhjustab veevarude kurnamisele, mille tagajärjed on juba katastroofilised. Kõige tuntum näide on Araali mere hävitus liigse vee väljavõtu toitvatest jõgedest, mis oli suunatud eelkõige NSVL puuvillakasvatuse sektori vajadustele. Nüüd on elutu kõrb mere kohal.

Lina nõuab umbes sama veehulga kasvatamiseks kui puuvill, kuid lina kasvab mõõdukas kliimas ja ei nõua irrigatsioonist. Traditsioonilistes lina kasvatamise piirkondades sademete hulk on suurem ja auramine kasvupinnalt on väiksem võrreldes paljudele uutele puuvillakasvatuse piirkondadega.

Transport on märkimisväärne kasvuhoonegaaside allik. Nagu sai öeldud, puuvill kasvatatakse enamasti troopililises ja lähistroopilises kliimavöödes, ning tooraine ning valmis kangaste transpordiõlg Põhja- ja Kesk-Euroopasse isegi suhteliselt lähedasest Kesk-Aasiast on ligikaudu 3000 km, rääkimata Indiast ja Hiinast. Ketruslina kasvatatakse nii Euroliidus kui ka liidu piiride lähedal – Venemaal ja Valgevenel.

Linased kangad on võrreldes puuvillale ja polüestrile tugevamad ja keskkonna mõjule vastupidavamad. Järelikult, linast tooteid tuleb harvemini vahetada tavapärase kulumise või juhuslikke kahjustuste tõttu.

Erinevalt polüestrilt, lina on looduslik täiesti biolagunev materjal.

Niisiis, Euroliidu elanike jaoks viib linast toodete soetamine puuvillaste või sünteetiliste asemel tuntavalt väiksemat koormust keskkonnale, ning kuigivõrd kõrgem hind kompenseeritakse pikema linaste toodete elueaga.